0.00 (0)

Meessoost perenõustaja? Kuidas selline asi juhtus?

Kõigest mõned aastad tagasi oleks minu reaktsioon olnud täpselt samasugune! Aga – tere tulemast aastasse 2018 😉

Minu missiooniks on tõsta isade kaasatust laste kasvatamisse!

Olen 100% veendunud, et aktiivselt osavõtlikud isad ei panusta mitte ainult oma laste (ja laste-laste) tulevikku vaid ka kogu meie ühiskonna heaolusse.

Osavõtlikkusest ei jää puudutamata ka isa ise – tugev usaldusside isa ja lapse vahel ei alanda pelgalt närvide kulu igapäevasel lastekasvatamisel, vaid loob tugeva vundamendi tervislikule suhtele aastakümneteks!

Meesterahvas ja vanemate nõustaja? Ei, see pole liiga tavaline vaatepilt. Siin on lühike ajajoon sündmustest, mis mind siiani juhatas:

1984

– sündisin siia ilma 20 minutit pärast oma kaksikvenda. See on fakt, mida on raske unustada, kuna kipub alati vennaga suheldes üles tulema.

1987

– sain esimese armi pähe – kingitus kaksikvennalt. Selgituseks – neid on meil mõlemal rohkem kui üks.

1989

– isa ja ema lahkuminek. Tollal, 5-aastasena, kui mult küsiti, mis ma sellest arvan, olin vastanud: “Kui nad tänu sellele õnnelikumad on, siis olgu peale.” See on midagi, mis kummitas mind aastaid.

1997

– Esimene koolivahetus. Läksime vennaga erinevatesse klassidesse, kui siiani olime alati ühes klassis käinud.

2000-2001

– eksperimenteerisin ekstreem-spordialadega ning saavutasin kõrgeid kohti nii lumelaua kui veelaua võistlustel.

2001

– Järjekordne koolivahetus.

2002

– tutvusin oma tulevase naisega.

2003

– võitsin amatöörteatrite festivalil parima meesosatäitja auhinna.
– astusin ülikooli.

2005-2015

– müüsin 11 suve USAs ja Kanadas raamatuid. Kohtasin üle 20,000 Põhja-Ameerika pere. 11 aasta jooksul reisisin kas üksi või koos oma naisega läbi suure osa Euroopast ja Ameerikast.

2014

– alustasin blogi peatsest isadusest.

2015

– sündis meie tütar.
– paanikahoog vanemaks olemise ees.
– esimesed artiklid Pere ja Kodu ajakirjas.
– naise rasedusjärgne depressioon.
– tõmbasin raamatumüügiärile joone alla ja võtsin üheks aastaks karjääritegemisest pausi. Reisisime perega Austraalias (2 kuud).

2016

– alustasin podcasti/taskuhäälingut Brand New Father, millele kogunes pooleteise aasta ja 110 saate jooksul enam kui 100,000 kuulamist üle kogu maailma.
– tundsin esimest korda, et see isaks olemine on mul päris käpas.
– uudis, et ootame teist last.
– ärevushäire episood peatsest uuest elumuutusest.
– uuesti tööturule sisenemine, taaskord müügis. Müük on äärmiselt põnev, aga ka stressirikas.

2017

– poja sünd.
– topelt kogus magamatust võrreldes tütrega. Beebi eest hoolitsemine oli lihtsam, aga 2,5-aastase tütre kasvatamine esitas palju uusi väljakutseid. Osati uue pereliikme lisandumisest, osati lihtsalt eakohasest oma koha otsimisest.
– raamatutesse sukeldumine, et lahendada päevakohased lapsevanemaks olemise murekohad. Kuigi teadmistes peitub jõud, siis pingelistes olukordades jäi pelgalt teadmistest sageli väheks.
– alustasin parent coach/perenõustaja koolitust.
– leidis aset siiani üks minu suurimaid vihapurskeid. Reaktsioon, mille tõi esile enam kui 1,5-tunnine magamapanemine. Reaktsioon, mille mitte-sobivusest sain isegi aru enne kui intsident oli läbi, aga mida sellegi poolest peatada ei suutnud. Jällegi – pelgalt teadmistest jäi väheks.

2018

– perenõustaja “paberite” kätte saamine.
– tasuta töötoad, tänu millele olen panustanud sadade lapsevanemate (loodetavasti) paremate valikute tegemisele.
– Facebooki grupi “Positiivne ja rahumeelne vanemlus” loomine. Sellega liitus esimese paari kuu jooksul üle 3000 lapsevanema.
– Pere ja Kodu podcasti/veebiraadio projekti käivitamine.
– jätkuvad õppetunnid oma pere kasvatamisest…

***

Kuigi minu eesmärgiks on olla eeskujuks kõikidele isadele, siis nagu ajajoonest näha on, pole ma kaugeltki täiuslik. Täiuslikkus polegi eesmärk. Pigem isegi vastupidi – tuleks õppida aktsepteerima oma vigasid. Kui Sa oled lapsevanem, siis tead, et neid “apse” tuleb ette piisavalt.

Nagu mainisin, etalon-lapsevanemast pole minu puhul juttu:

  • ma maadlen iganädalaselt töö, pere-elu ja eraelu “tasakaaluga”,
  • aeg-ajalt kahtlen oma valikutes ja tegudes ning nende tagajärgedes,
  • ma teen mõnikord valesid valikuid ja otsuseid, tehes sellega haiget nendele, kellest hoolin kõige enam.

Sellest hoolimata olen uudishimulik, avatud ja õppimisvalmis. Ma annan endast parima, et õppida oma vigadest, tunnistada oma möödapanekuid ning kus võimalik parandada tehtud kahju. Nii proovilepanev kui isaks olemine võib olla, ma julgen käsi südamel öelda, et ma naudin kogu seda kogemust… enamus ajast.

Lisaks eeltoodule, on üks minu eesmärkidest tõestada, et tehes õigeid valikuid, on võimalik olla “hea” abikaasa ja “hea” isa, leida aega iseendale ning võtta maksimum karjäärist.

***

Kui Sind kõnetas minu lugu või minu missioon, siis olen alati kättesaadav emaili teel: tanel(@)taneljappinen.eu

Kui Sind huvitavad tasuta töötoad, mida pakun, siis hüppa “Koolitused/Esinemised” lehele.

Kui oled oma lapsevanemaks olemisega tupikus, siis julgustan Sind pigem vaatama üks-ühele nõustamise poole.